ÕIGUSLIK SÜSTEEM

 

Põhimõtted, mille alusel Eesti Vabariigis haridust antakse, on kirjas Eesti Vabariigi põhiseaduses, Lastekaitse seaduses ning Haridusseaduses.

Põhiseaduse järgi on igaühel õigus haridusele. Hariduse andmisel lähtutakse üldinimlike ja rahvuslike väärtuste, isiksuse, usu- ja südametunnistuse vabaduse tunnustamisest. Hariduse olulisim eesmärk on luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailmamajanduse ja kultuuri kontekstis. Niisama oluline on kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi ning luua igaühele pidevõppe eeldused.

Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi.

Erivajadustega laste haridus on tagatud mitmete õigusaktidega. Põhiseadus sätestab õiguse haridusele ja hariduse kättesaadavusele. Haridusseaduses ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on kirjas, et kõigil lastel on võrdsed õigused õppida oma kodukoolis või erikoolis, kui kodukoolis ei ole vajalikke tingimusi ja vanemad on nõus. Laste haridustee valikul on otsustav sõna vanematel.

Vabariigi Valitsuse määrusega on kehtestatud tingimused erivajadustega õpilaste kutseõppeks.

1995. aastal võeti vastu Eesti Vabariigi invapoliitika üIdkontseptsioon.

 

Üldeesmärgid
Erivajadustega õpilaste hariduse üldeesmärgid ei erine vastavate haridustasemete üldeesmärkidest ega sõltu sellest, kas õpetus toimub tavarühmades (-klassides) või erirühmades (-koolides).

Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsiooni kohaselt tuleb erivajadustega inimestele luua võrdsed võimalused alus-, põhi-, kesk- ja kõrghariduse omandamiseks. Erivajadustega inimestel on õigus kaasavale haridusele, mille tagab riik. Erivajadustega inimeste õpetamine peab olema hariduse riikliku planeerimise, õppekavade loomise ja koolikorralduse integraalne osa. Õpetus tavakoolides eeldab tõlke- ja muude toetavate teenuste ja abivahendite olemasolu. Need teenused peavad vastama erinevate puudeliikidega inimeste vajadustele. Hariduse kõigil astmetel tuleb kaasata lastevanemate ühendusi ja erivajadustega inimeste ühendusi. Et Eestis on üldine koolikohustus, peab haridus olema tagatud kõigile, haarates ka kõige raskema puudega lapsi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata koolieelsele kasvatusele ja erivajadustega laste kooliks ettevalmistamisele ning erivajadustega täiskasvanute täiendus- ja ümberõppele.

Erivajadustega laste õpetamiseks peab riik:

-        omama selget hariduspoliitikat, mida mõistetakse ja aktsepteeritakse koolides ja kogu ühiskonnas;

-       lubama õppekavades muudatusi, lisandusi ja kohandusi sõltuvalt õpilase erivajadustest;

      -    kindlustama kvaliteetsed õppematerjalid, õpetajate täienduskoolituse ning tugiõpetajad.

 

Erivajadustega õpilaste puhul rakendatakse diferentseeritud hindamist, mis võimaldab hinnata omandatud teadmisi ja oskusi, lähtudes õpilaste individuaalsetest eeldustest. Erivajadustega õpilased õpivad väiksemates klassides ning neil on õigus vastavalt nende vajadustele kohandatud füüsilisele õpikeskkonnale.