HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA ÕPILASED HARIDUSSÜSTEEMIS

Eraldi õppeasutused 

Erivajadustega laste koolieelne lasteasutus on üldjuhul tavalasteaed, teatud juhtumitel erilasteaed, kuid viimaseid on kogu riigis ainult 3.

Erivajadustega laste koolid on loodud keha-, kõne-, meele- või vaimupuudega, samuti kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. Sanatoorne kool on tervisehäiretega õpilastele, seal on võimalik õppida säästva õppekorralduse alusel. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi võib koolikohustust täita ka kodus õppides.

Eestis on 48 erivajadusega õpilaste kooli, neist 3 kuulmispuudega õpilaste kooli, 1 liikumispuudega õpilaste kool, 1 nägemispuudega õpilaste kool, 5 käitumisraskustega ja psüühiliste probleemidega õpilaste kooli, 3 tervisehäiretega laste kooli ning ülejäänud koolid on erineva tasemega õpiraskustega õpilastele.

Hariduslike erivajadustega õpilased tavakoolis

Erivajadustega õpilasel on vastavalt seadusele õigus õppida tavakoolis, tavakooli eriklassis ja saada mitmesugust tugiõpet:

-        saada eripedagoogi, logopeedi abi;

-        saada parandusõppetunde õpiraskuste ületamiseks;

-        õppida tasemelt erineva õppekava järgi;

-        õppida individuaalse õppekava järgi;

-        õppida väiksemas klassis;

-        saada erinevat lisaõpetust ja rehabiliteerivaid aineid (muusikateraapia jms);

-        saada kommunikatsioonituge (viipekeele tõlk, brailkirjas õppematerjal, kohandatud õpikud jne).

Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides on klassitäituvuse piirnorm väiksem:

-        kõne -, meele-, kehapuuetega ning käitumishälvetega laste klassis - 12 õpilast;

-        psüühikahäiretega laste klassis, tasandusklassis ja abiklassis - 16 õpilast;

-     iitpuuetega laste klassis, toimetulekuklassis ning hooldusklassis - kuni 7 õpilast.

Õppekava ja õppeained

Üldise raamõppekavana kehtivad erirühmades (-lasteaias, -koolides) vastavad riiklikud õppekavad.

Koolieelses lasteasutuses toimub õppe- ja kasvatustöö alushariduse raamõppekava alusel. Lastel on õigus saada pedagoogidelt abi õppekavades ettenähtu omandamiseks.

Põhikoolis ja gümnaasiumis kehtib kõigi õpilaste (sh erivajadusega) jaoks üldise raamõppekavana põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. Lisaks on haridusministri määrusega kehtestatud põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (kergete õpiraskustega õpilastele) ja toimetuleku riiklik õppekava (keskmiste ja raskemate õpiraskustega õpilastele). Hariduslike erivajadustega õpilastele võib koostada individuaalse õppekava, mis arvestab nende võimeid.

Haridusministri määrusega on sätestatud erivajadustega õpilaste õppe kestus ning tunnijaotusplaan. Määrust ei kohaldata erivajadustega õpilaste erikoolidele ja sanatoorsetele koolidele, kus õpe toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava või toimetuleku riikliku õppekava alusel.