ÕPETAJAKOOLITUS

Õpetajaid koolitatakse kõrghariduse tasemel, v.a teatud juhtudel kutseõpetaja ettevalmistuses, kus kõrghariduse tasemel õppe puudumise tõttu sisalduvad kutseõpetaja ainealased õpingud kutsekeskhariduse taseme õppekavas.

Õppejõu õpetajakoolitus toimub magistri- või doktoriõppes. Õpetajakoolituse alustamiseks kohaldatakse vastava kõrgharidusastme alustamise tingimusi. Õpetajakoolituse koostisosad on:

-        üldhariduslikud õpingud;

-        ainealased õpingud;

-        üldkasvatusteaduslikud, psühholoogilised ja ainedidaktilised õpingud ning praktika.

Õpetajakoolituse õppekava sisaldab vähemalt 40 ainepunkti erialaseid aineid (üldkasvatusteaduslikud, psühholoogilised ja ainedidaktilised õppeained), sealhulgas vähemalt 10 õppenädalat pedagoogilist praktikat. Õppejõu õpetajakoolitus sisaldab mainitud erialaaineid (lisaks andragoogika) vähemalt 4 ainepunkti ulatuses.

2003/04. õppeaastast lõpetavatele üliõpilastele rakendatakse kutseaastat. Kutseaasta eesmärk on rakendada õpetajakoolituses omandatud teadmisi ja oskusi ning kujundada koolieelse lasteasutuse õpetaja, klassiõpetaja, põhikooli aineõpetaja, kutseõppeasutuse üldhariduslike õppeainete õpetaja, kutseõpetaja ja eripedagoogi õpetajakoolituse läbinute valmisolek õpetajatööks, anda õppeasutusele tagasisidet õpetajakoolituse õppekava ja selle tulemuslikkuse kohta. Kutseaasta toetab algaja õpetaja kohanemist kooli kui organisatsiooniga ja tema professionaalset arengut ning kutseoskuste arendamist ning pakub tuge kogemuse puudumisest tekkivate probleemide lahendamisel.

Õppekava, erioskused, spetsialiseerumine
Kõigi tasemete õpetajaile laieneb ootus, et koolituse lõpuks omandatakse järgmised üldpädevused:

-        aine- või erialane ja didaktiline pädevus;

-       oskus kujundada turvalist õpikeskkonda ja arendada õppekava, aidata kaasa õppijate ning õpetajate üksteist toetavate töösuhete kujunemisele;

-        oskus leida õppeainetevahelisi seoseid ja realiseerida õppeainetevahelise integratsiooni võimalusi, teha koostööd teiste õpetajatega;

-       oskus juhtida õppe- ja kasvatustööd, sealhulgas heterogeenses rühmas, ning nõustada õppijaid ja nende lähedasi;

-       teadmised mitmekultuurilise õpikeskkonna probleemidest ja nende lahendamisviisidest;

-        oskus kasutada erineva ettevalmistuse, taseme ja vajadustega õppijatele sobivaid õppe- ja hindamismeetodeid;

-        suutlikkus märgata arenguhälbeid, sotsiaalseid hälbeid ja väärkohtlemist ning neile adekvaatselt reageerida;

-        oskus kujundada inimvõimete ja -toimingute kohast - ergonoomilist õpikeskkonda;

-        suhtlus- ja eneseväljendusoskus, eesti keele ja võõrkeelte oskus ning oskus kasutada kaasaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi;

-        valmidus suunata õppijaid osalema ühisseisukohtade kujundamises ning esindama ennast, õppeasutust ja õpilaskonda;

-   valmidus meeskonnatööks ja edasiseks professionaalseks arenguks.

Eripedagoog peab olema võimeline:

-        märkama keha-, meele- ja kognitiivse arengu puudeid, isiksuse emotsionaalseid ja käitumishälbeid ning väärkohtlemist;

-        rakendama keha-, meele- ja kognitiivse arengu puuetele, õpiraskustele ja käitumishälvetele ning väärkohtlemisele kohaseid esmase reageerimise põhimõtteid ja võtteid;

-        algatama keha-, meele- ja kognitiivse arengu puudega, õpiraskuse ja käitumishälbega ning vääriti koheldud isiku rehabiliteerimist;

-        õpetama põhikooli lihtsustatud õppekava ja toimetulekuõppekava järgi ning koostama vastavaid individuaalseid õppekavu;

-        nõustama pedagooge, sotsiaaltöötajaid, vanemaid või neid asendavaid isikuid ja teisi õppijaga kokkupuutuvaid isikuid arenguliste ja hariduslike erivajaduste küsimustes;

-        olema õpilase usaldus- ja kontaktisikuks suhetes täiskasvanute maailmaga. 

Täienduskoolitus
Õpetajate koolituse raamnõuetega on kehtestatud õpetajale kohustus läbida iga viie aasta jooksul tööalast täienduskoolitust vähemalt 160 tunni ulatuses, kutseõpetajale - iga kolme aasta jooksul vähemalt kahe kuu ulatuses. Vanempedagoogi ja pedagoog-metoodiku ametijärgu saamise tingimuseks on ka viimase viie aasta sees 160 tunni ulatuses tööalase koolituse läbimine.