EESTI HARIDUSSÜSTEEMI ÜLEVAADE

Õiguslik süsteem

Põhimõtted, mille alusel Eesti Vabariigis haridust antakse, on kirjas Eesti Vabariigi põhiseaduses, Lastekaitse seaduses ning Haridusseaduses.

Põhiseaduse järgi on igaühel õigus haridusele. Hariduse andmisel lähtutakse üldinimlike ja rahvuslike väärtuste, isiksuse, usu- ja südametunnistuse vabaduse tunnustamisest. Hariduse olulisim eesmärk on luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailmamajanduse ja kultuuri kontekstis. Niisama oluline on kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi ning luua igaühele pidevõppe eeldused.

Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi.

Erivajadustega laste haridus on tagatud mitmete õigusaktidega. Põhiseadus sätestab õiguse haridusele ja hariduse kättesaadavusele. Haridusseaduses ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on kirjas, et kõigil lastel on võrdsed õigused õppida oma kodukoolis või erikoolis, kui kodukoolis ei ole vajalikke tingimusi ja vanemad on nõus. Laste haridustee valikul on otsustav sõna vanematel.

Vabariigi Valitsuse määrusega on kehtestatud tingimused erivajadustega õpilaste kutseõppeks.

1995. aastal võeti vastu Eesti Vabariigi invapoliitika üIdkontseptsioon.

Üldeesmärgid
Erivajadustega õpilaste hariduse üldeesmärgid ei erine vastavate haridustasemete üldeesmärkidest ega sõltu sellest, kas õpetus toimub tavarühmades (-klassides) või erirühmades (-koolides).

Eesti Vabariigi invapoliitika üldkontseptsiooni kohaselt tuleb erivajadustega inimestele luua võrdsed võimalused alus-, põhi-, kesk- ja kõrghariduse omandamiseks. Erivajadustega inimestel on õigus kaasavale haridusele, mille tagab riik. Erivajadustega inimeste õpetamine peab olema hariduse riikliku planeerimise, õppekavade loomise ja koolikorralduse integraalne osa. Õpetus tavakoolides eeldab tõlke- ja muude toetavate teenuste ja abivahendite olemasolu. Need teenused peavad vastama erinevate puudeliikidega inimeste vajadustele. Hariduse kõigil astmetel tuleb kaasata lastevanemate ühendusi ja erivajadustega inimeste ühendusi. Et Eestis on üldine koolikohustus, peab haridus olema tagatud kõigile, haarates ka kõige raskema puudega lapsi. Erilist tähelepanu tuleb pöörata koolieelsele kasvatusele ja erivajadustega laste kooliks ettevalmistamisele ning erivajadustega täiskasvanute täiendus- ja ümberõppele.

Erivajadustega laste õpetamiseks peab riik:

-        omama selget hariduspoliitikat, mida mõistetakse ja aktsepteeritakse koolides ja kogu ühiskonnas;

-       lubama õppekavades muudatusi, lisandusi ja kohandusi sõltuvalt õpilase erivajadustest;

      -    kindlustama kvaliteetsed õppematerjalid, õpetajate täienduskoolituse ning tugiõpetajad.

Erivajadustega õpilaste puhul rakendatakse diferentseeritud hindamist, mis võimaldab hinnata omandatud teadmisi ja oskusi, lähtudes õpilaste individuaalsetest eeldustest. Erivajadustega õpilased õpivad väiksemates klassides ning neil on õigus vastavalt nende vajadustele kohandatud füüsilisele õpikeskkonnale.

Hariduse rahastamine

2004. aastal moodustasid kulud üldharidusele avaliku sektori eelarvest 5557 miljonit krooni (4,5% SKPst) ja kutseharidusele 645 miljonit krooni (0,47% SKPst).

Haridusasutuste rahastamine sõltub nende alluvussuhtest, eksisteerivad riigi-, kohaliku omavalitsuse ja eraõppeasutused.

Riigiõppeasutuse kulud kaetakse riigieelarvest. Enamik erikoole on riigikoolid.

Munitsipaalõppeasutusi (koolieelsed lasteasutused, koolid ning kutseõppeasutused) rahastatakse riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvest. Lisaks võivad nii munitsipaal- kui ka riigikooli puhul kõne alla tulla annetused, laekumised sihtasutustelt, tasulised teenused jms.

Eraõppeasutuse kulud katab omanik ning kindlaks määratud juhtudel riik. Riigieelarvest kaetakse koolieelse eralasteasutuse pedagoogide täienduskoolituse kulud, erakoolide pedagoogide palga- ning põhikooli- ja gümnaasiumiõpikute soetamise kulud ning erakutseõppeasutuse pedagoogide palkade ning õppevahendite kulud. Riigieelarvest kaetakse ka erakutseõppeasutuste, erarakenduskõrgkoolide ja eraülikoolide õppekohtade kulud riiklikult tellitud õppekohtade ulatuses. Erakool ja eralasteaed võivad saada sihtotstarbelist toetust riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest. Õppemaksu suuruse määrab erakooli omanik ning seda ei muudeta õppeaasta jooksul. Õppemaksu suurust võib tõsta kahe õppeaasta vahel kuni 10%, kui erakooli ja õpilase vaheline leping ei sätesta teisiti.

Koolieelsed lasteasutused on valdavalt kohalike omavalitsuste alluvuses ning seega rahastatakse neid peamiselt kohaliku omavalitsuse eelarvest. Koolieelse lasteasutuse kulude katmises osalevad ka lapsevanemad, riik finantseerib pedagoogide täienduskoolituse. Lapsevanema kaetav osa ühe lapse kohta ei või ületada 20 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast

Üldhariduskoolidest on 90% munitsipaalkoolid, 5% riigikoolid ja 5% erakoolid. Kõikide üldhariduskoolide puhul tulevad riigilt pedagoogide palgad ning põhikooli- ja gümnaasiumiõpikute kulud. Tegevuskulud (majandamiskulud, mittepedagoogilise personali palgakulud, õppevahendite soetamise kulud, v.a ülal mainitud õpikud) katab kooli omanik.

Riigieelarvest kaetakse ka kooli juurde moodustatud õpilaskoduga seotud kulud. Kasvatusraskustega õpilaste klasse, tervisehäiretega ja erivajadustega laste klasse, koolieelikute ettevalmistusrühmi, pikapäevarühmi ja parandusõpperühmi moodustatakse kooli juurde omaniku nõusolekul ja neid rahastatakse tavalises korras.

Hariduslike erivajaduste väljaselgitamine

Haridusliku erivajadusena käsitletakse õpilaste võimete, tausta ja isiksuseomaduste sedavõrd suuri erinevusi harjumuspärasest, mis ei võimalda nende õppimisvajadusi rahuldada kergesti kättesaadaval viisil. Õppe- ja kasvatustöös on vaja rakendada eripedagoogilist tuge, tasemelt erinevat õppekava või muuta õppetöö korraldust.

Hariduslikke erivajadusi liigitatakse järgmiselt:

-        üld- ja eriandekus;

-        õpiraskused (spetsiifilised ja üldised);

-        meelepuuded (kurtus ja kuulmispuue; pimesus ja nägemispuue);

-       kehapuuded;

-        emotsionaalsed probleemid ja käitumisraskused;

-        kõnepuuded;

-        intellekti- ja liitpuuded;

-        sõltuvushäired.

Meditsiiniliste, psühholoogiliste ja pedagoogiliste uuringute põhjal soovitatakse erivajadustega lastele sobiv lasteaed või erirühm, samuti võimetekohane õppekava või kool. Erivajadustega laps võetakse lasteaia tava(sobitus)- või erirühma, erivajadustega laste kooli ja -klassi vastu lapsevanema (hooldaja) kirjaliku avalduse ning nõustamiskomisjoni soovituse alusel. Nõustamiskomisjoni moodustamise sätestavad haridusseadus ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadus. Nõustamiskomisjon moodustatakse maakonnas või linnas viieliikmelisena. Nõustamiskomisjoni kuuluvad eripedagoog, logopeed, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja vastavalt maavalitsuse või linnavalitsuse esindaja. Nõustamiskomisjoni pädevuses on:

-        määrata erivajadustega lapsele võimetekohane õppekava või õppevorm;

-        suunata erivajadustega laps lapsevanema (hooldaja) nõusolekul sanatoorsesse kooli, erivajadustega laste erikooli või eriklassi;

-        otsustada lapsevanema taotlusel koolikohustuse edasilükkamine.

Kui põhikooli 1. või 2. klassi õpilane ei tule toime õppekava nõuete täitmisega, suunab kool ta põhjuse väljaselgitamiseks lapsevanema nõusolekul logopeedi, koolipsühholoogi või vajaduse korral psühhiaatri juurde. Kui mahajäämus on seotud puudega, võetakse meetmeid, et tagada õpilasele võimalused saada tema vajadustele sobivat haridust.

Erikoolis õppimise vajaduse lõppemisel jätkab õpilane õpinguid endises koolis.

Hariduslike erivajadustega õpilased haridussüsteemis

Eraldi õppeasutused 

Erivajadustega laste koolieelne lasteasutus on üldjuhul tavalasteaed, teatud juhtumitel erilasteaed, kuid viimaseid on kogu riigis ainult 3.

Erivajadustega laste koolid on loodud keha-, kõne-, meele- või vaimupuudega, samuti kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. Sanatoorne kool on tervisehäiretega õpilastele, seal on võimalik õppida säästva õppekorralduse alusel. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi võib koolikohustust täita ka kodus õppides.

Eestis on 48 erivajadusega õpilaste kooli, neist 3 kuulmispuudega õpilaste kooli, 1 liikumispuudega õpilaste kool, 1 nägemispuudega õpilaste kool, 5 käitumisraskustega ja psüühiliste probleemidega õpilaste kooli, 3 tervisehäiretega laste kooli ning ülejäänud koolid on erineva tasemega õpiraskustega õpilastele.

Hariduslike erivajadustega õpilased tavakoolis

Erivajadustega õpilasel on vastavalt seadusele õigus õppida tavakoolis, tavakooli eriklassis ja saada mitmesugust tugiõpet:

-        saada eripedagoogi, logopeedi abi;

-        saada parandusõppetunde õpiraskuste ületamiseks;

-        õppida tasemelt erineva õppekava järgi;

-        õppida individuaalse õppekava järgi;

-        õppida väiksemas klassis;

-        saada erinevat lisaõpetust ja rehabiliteerivaid aineid (muusikateraapia jms);

-        saada kommunikatsioonituge (viipekeele tõlk, brailkirjas õppematerjal, kohandatud õpikud jne).

Hariduslike erivajadustega õpilaste klassides on klassitäituvuse piirnorm väiksem:

-        kõne -, meele-, kehapuuetega ning käitumishälvetega laste klassis - 12 õpilast;

-        psüühikahäiretega laste klassis, tasandusklassis ja abiklassis - 16 õpilast;

-     iitpuuetega laste klassis, toimetulekuklassis ning hooldusklassis - kuni 7 õpilast.

Õppekava ja õppeained

Üldise raamõppekavana kehtivad erirühmades (-lasteaias, -koolides) vastavad riiklikud õppekavad.

Koolieelses lasteasutuses toimub õppe- ja kasvatustöö alushariduse raamõppekava alusel. Lastel on õigus saada pedagoogidelt abi õppekavades ettenähtu omandamiseks.

Põhikoolis ja gümnaasiumis kehtib kõigi õpilaste (sh erivajadusega) jaoks üldise raamõppekavana põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava. Lisaks on haridusministri määrusega kehtestatud põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (kergete õpiraskustega õpilastele) ja toimetuleku riiklik õppekava (keskmiste ja raskemate õpiraskustega õpilastele). Hariduslike erivajadustega õpilastele võib koostada individuaalse õppekava, mis arvestab nende võimeid.

Haridusministri määrusega on sätestatud erivajadustega õpilaste õppe kestus ning tunnijaotusplaan. Määrust ei kohaldata erivajadustega õpilaste erikoolidele ja sanatoorsetele koolidele, kus õpe toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava või toimetuleku riikliku õppekava alusel.

Õpetajakoolitus

Õpetajaid koolitatakse kõrghariduse tasemel, v.a teatud juhtudel kutseõpetaja ettevalmistuses, kus kõrghariduse tasemel õppe puudumise tõttu sisalduvad kutseõpetaja ainealased õpingud kutsekeskhariduse taseme õppekavas.

Õppejõu õpetajakoolitus toimub magistri- või doktoriõppes. Õpetajakoolituse alustamiseks kohaldatakse vastava kõrgharidusastme alustamise tingimusi. Õpetajakoolituse koostisosad on:

-        üldhariduslikud õpingud;

-        ainealased õpingud;

-        üldkasvatusteaduslikud, psühholoogilised ja ainedidaktilised õpingud ning praktika.

Õpetajakoolituse õppekava sisaldab vähemalt 40 ainepunkti erialaseid aineid (üldkasvatusteaduslikud, psühholoogilised ja ainedidaktilised õppeained), sealhulgas vähemalt 10 õppenädalat pedagoogilist praktikat. Õppejõu õpetajakoolitus sisaldab mainitud erialaaineid (lisaks andragoogika) vähemalt 4 ainepunkti ulatuses.

2003/04. õppeaastast lõpetavatele üliõpilastele rakendatakse kutseaastat. Kutseaasta eesmärk on rakendada õpetajakoolituses omandatud teadmisi ja oskusi ning kujundada koolieelse lasteasutuse õpetaja, klassiõpetaja, põhikooli aineõpetaja, kutseõppeasutuse üldhariduslike õppeainete õpetaja, kutseõpetaja ja eripedagoogi õpetajakoolituse läbinute valmisolek õpetajatööks, anda õppeasutusele tagasisidet õpetajakoolituse õppekava ja selle tulemuslikkuse kohta. Kutseaasta toetab algaja õpetaja kohanemist kooli kui organisatsiooniga ja tema professionaalset arengut ning kutseoskuste arendamist ning pakub tuge kogemuse puudumisest tekkivate probleemide lahendamisel.

Õppekava, erioskused, spetsialiseerumine
Kõigi tasemete õpetajaile laieneb ootus, et koolituse lõpuks omandatakse järgmised üldpädevused:

-        aine- või erialane ja didaktiline pädevus;

-       oskus kujundada turvalist õpikeskkonda ja arendada õppekava, aidata kaasa õppijate ning õpetajate üksteist toetavate töösuhete kujunemisele;

-        oskus leida õppeainetevahelisi seoseid ja realiseerida õppeainetevahelise integratsiooni võimalusi, teha koostööd teiste õpetajatega;

-       oskus juhtida õppe- ja kasvatustööd, sealhulgas heterogeenses rühmas, ning nõustada õppijaid ja nende lähedasi;

-       teadmised mitmekultuurilise õpikeskkonna probleemidest ja nende lahendamisviisidest;

-        oskus kasutada erineva ettevalmistuse, taseme ja vajadustega õppijatele sobivaid õppe- ja hindamismeetodeid;

-        suutlikkus märgata arenguhälbeid, sotsiaalseid hälbeid ja väärkohtlemist ning neile adekvaatselt reageerida;

-        oskus kujundada inimvõimete ja -toimingute kohast - ergonoomilist õpikeskkonda;

-        suhtlus- ja eneseväljendusoskus, eesti keele ja võõrkeelte oskus ning oskus kasutada kaasaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi;

-        valmidus suunata õppijaid osalema ühisseisukohtade kujundamises ning esindama ennast, õppeasutust ja õpilaskonda;

-   valmidus meeskonnatööks ja edasiseks professionaalseks arenguks.

Eripedagoog peab olema võimeline:

-        märkama keha-, meele- ja kognitiivse arengu puudeid, isiksuse emotsionaalseid ja käitumishälbeid ning väärkohtlemist;

-        rakendama keha-, meele- ja kognitiivse arengu puuetele, õpiraskustele ja käitumishälvetele ning väärkohtlemisele kohaseid esmase reageerimise põhimõtteid ja võtteid;

-        algatama keha-, meele- ja kognitiivse arengu puudega, õpiraskuse ja käitumishälbega ning vääriti koheldud isiku rehabiliteerimist;

-        õpetama põhikooli lihtsustatud õppekava ja toimetulekuõppekava järgi ning koostama vastavaid individuaalseid õppekavu;

-        nõustama pedagooge, sotsiaaltöötajaid, vanemaid või neid asendavaid isikuid ja teisi õppijaga kokkupuutuvaid isikuid arenguliste ja hariduslike erivajaduste küsimustes;

-        olema õpilase usaldus- ja kontaktisikuks suhetes täiskasvanute maailmaga. 

Täienduskoolitus
Õpetajate koolituse raamnõuetega on kehtestatud õpetajale kohustus läbida iga viie aasta jooksul tööalast täienduskoolitust vähemalt 160 tunni ulatuses, kutseõpetajale - iga kolme aasta jooksul vähemalt kahe kuu ulatuses. Vanempedagoogi ja pedagoog-metoodiku ametijärgu saamise tingimuseks on ka viimase viie aasta sees 160 tunni ulatuses tööalase koolituse läbimine.

Integratsiooni/kaasamise areng

Ilmne on liikumine puudekeskselt lähenemiselt pedagoogiliste määratluste suunas õigusaktides, hariduslike erivajaduste väljaselgitamises ning hariduslike erivajadustega õpilaste hindamises.

Haridusalastes õigusaktides asendatakse meditsiinilised diagnoosid pedagoogilistega, et vältida puudekeskset lähenemist ja lähtuda lapse võimetest ning õppekeskkonna kohandamisest vastavalt iga lapse vajadustele. Hindamine muudetakse paindlikumaks, eksamite korraldamisel arvestatakse õppija erivajadusi. Parandusõppe määramisel asendatakse meditsiinilised diagnoosid pedagoogilistega ja põhikooli lõpueksamitööde hindamisel alandati positiivse hinde piiri erivajadustega lastele 35%-ni.

Erivajadustega õpilaste puhul rakendatakse diferentseeritud hindamist, mis võimaldab hinnata omandatud teadmisi ja oskusi, lähtudes õpilaste individuaalsetest eeldustest. Õpilased õpivad väiksemates klassides ning neil on õigus füüsilise keskkonna kohandamisele vastavalt nende vajadustele.

Põhikooli lõpueksamite korraldamisel võetakse arvesse õpilase erivajadust ja õppekavas püstitatud eesmärke. Lihtsustatud ja toimetuleku riikliku õppekava järgi õppivatele õpilastele ühitatud materjalidega põhikooli lõpueksameid ei korraldata.

Kvaliteediindikaatorid hariduslike erivajadustega õpilaste õppes

Vastavalt praegu Eesti parlamendis arutusel olevale seaduseelnõule on lasteaiad, üldhariduskoolid ja kutsekoolid kohustatud läbi viima sisehindamist. Iga õppeasutus peab koostama tervikliku, kogu õppeasutuse tegevust kajastava sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul.

Sisehindamine tähendab koolituse, hariduse ja kooli haldamise tõhususe analüüsi, arvestades haridusasutuse eesmärke, ning asutuse tõhususe analüüsi edasist arengut puudutavate otsuste seisukohast. Nii sisehindamise kriteeriumid kui õppeasutuse tegevusnäitajad sisaldavad ka kvaliteediindikaatoreid HEV valdkonna kohta.

View the SNE data for Estonia [opens in new browser window]